Matkatarkusi

Eesti Olümpiakomitee Matka ABC

Matkamine on peaaegu et ainuke spordiala, mida saab harrastada nii maal kui vee peal, nii metsas kui mägedes. Sõltuvalt aastaajast on võimalik matkata nii jalgsi kui jalgrattaga, sooritada paadi- või kanuumatku, minna mägedesse. Matkamine on just selline liikumisvorm, mis annab võimaluse sattuda ka kõige kaunimatesse paikadesse looduses, seda maailma erinevais paigus. Matkamine õpetab õigesti hindama oma võimeid ja jõuvarusid, suurendab vastupidavust ning arendab orienteerumisvõimet. Sobivaim võimalus algajale matkajale oma võimete proovilepanekuks on kõige tavalisem jalgsimatk. Seetõttu räägimegi allpool põhiliselt jalgsimatkamisest.

Millest alustada

Algaja jaoks on väga olulised elementaarteadmised matkamisest ning oskus oma võimeid õigesti hinnata. Seetõttu on soovitav alustada matkaoskuste omandamisest – õppida seljakoti pakkimist, telgi püstitamist jmt. Suureks plussiks matkajale on hea vastupidavus ja füüsiline vorm. Oma vormi testimiseks võiks alustada ühepäevase jalgsimatkaga ning alles siis minna pikemale mõnepäevasele matkale, kaasas seljakott ja telk. Meeles peaks pidama ka seda, et matka õnnestumine sõltub suuresti jalatsite ja matkariietuse sobivusest ning matkavarustuse kvaliteedist.

Jalatsid, matkariietus

Jalgsimatk algab jalatsite valikust. Pikemaks jalgsimatkaks on soovitav valida sissekantud, mugavad ja terved jalanõud, mis sobivad hästi jalga. Uued, kandmata jalatsid soovitatakse enne matkale minekut kuuma veega märjaks teha ja siis koos mõne sokipaariga jalga panna. Jalatseid ei tasu enne jalast võtte, kui nende nahk on täielikult kuivanud. Seejärel soovitatakse jalanõusid määrida mõne pehmendava õliga.

Matkamiseks Eestimaa maastikul sobivad hästi profileeritud tallaga jalatsid. Kõvema nahktallaga matkajalanõud sobivad rohkem matkamiseks kivisel pinnal, näiteks Kesk – Euroopas või Skandinaavias.

Riietuse valikul tuleb lähtuda ilmast, kusjuures alati tuleb arvestada ka sellega, et matka ajal võib hakata sadama. Kaitseks vihma eest sobivad matkajate jaoks spetsiaalselt välja töötatud erimaterjalist matkajoped, millede puhul on oluline kapuutsi olemasolu. Samas tuleks vältida umbset kilejopet. Matkates soojemates paikades on palju abi heledavärvilisest peakattest.

Matkavarustus

Seljakoti valiku määrab matka iseloom ja pikkus – sellest omakorda oleneb kaasavõetavate asjade hulk. Kehtib kirjutamata reegel, et matkale peab kaasa võtma kõik vajalikud asjad, samas peab asju olema nii vähe kui võimalik.

Matkavarustuse võib jagada isiklikuks ja grupivarustuseks. Isiklikku varustust kannab matkal igaüks ise, kuna aga grupivarustus jagatakse kõigi matkast osavõtjate vahel võrdselt.
Isikliku matkavarustuse hulka kuuluvad ennekõike kaasavõetav matkariietus, magamiskott, seljakott, hügieenitarbed jmt. Mägedes matkamisel on asendamatuks abiliseks matkakepp.
Grupivarustusse kuuluvad telk, apteek, toidukeetmis- ja sööginõud, priimus, puhastusvahendid, mitmepäevaste matkade puhul ka toiduvaru arvestusega 800 – 1000 grammi päevas ühe inimese kohta.

Soovitusi algajale matkajale

  1. Enne matkale minekut tuleks õppida seljakoti pakkimist ja telgi püstitamist, selgitada välja oma oskused ning võimed, saavutada hea füüsiline vorm.
  2. Alustada tuleks ühepäevase jalgsimatkaga ning alles siis proovida mitmepäevast retke koos seljakoti tassimise ja telgis ööbimisega.
  3. Seljakotti ostes tuleks arvestada ka sellega, milliseks matkaks valmistutakse.
  4. Magamiskoti valikul peaks arvesse võtma võimalikke välistemperatuure ja nende muutusi matka ajal.
  5. Matkale minnes ei tohiks maha unustada kaarti ja kompassi.
  6. Telgi püstitamisel peaks silmas pidama, et see tuleks püstitada kõrgemale kohale, et vihmavesi telgi alla ei koguneks.
  7. Kui juhtute matkal ära eksima, ärge sattuge paanikasse. Võimaluse korral võib näiteks süüdata lõkke, et nii end teistele märgatavaks teha. Liikudes aga mööda kraavi- või jõekallast, võite inimasustatud kohta välja jõuda.

Matkamine mägedes

Raskusastme järgi jaotatakse matkad kolme kategooriasse – kahte esimesse kuuluvaid matku saab läbi teha ka Eestis, kolmanda kategooria matka jaoks on vaja aga kõrgemaid mägesid ning minna selleks mõnda mägisemasse riiki. Et mägimatk õnnestuks, võiks arvesse võtta järgmist.

Kui muud matka ettevalmistused tehtud, tuleks valida mõnus matkaseltskond, kusjuures sobivaimaks matkagrupi suuruseks on soovitav 4 – 8 inimest. Raskematel ja tõsisematel mägimatkadel peaksid grupi liikmed olema hästi treenitud ja võimetelt sarnased.

Mägimatkadel tuleb arvestada ka sellega, et umbes 2000 meetri kõrgusel võib inimest tabada nn mägihaigus, sest mida kõrgemale minnakse, seda vähem on õhku ja seda madalam on õhurõhk. Selleks et minna 5000 meetri kõrgust mäge vallutama, tuleks kõigepealt tõusta 3000 meetri kõrgusele, siis laskuda pisut allapoole, edasi tõusta juba 4000 meetri kõrgusele ning taas laskuda pisut madalamale. Selliselt harjutatakse organismi olema ja tegutsema hapnikupuuduses.

Matkavarustuse nimekiri

  1. telk
  2. magamiskott
  3. voodilina
  4. istumisalus
  5. särgid
  6. jope
  7. vihmakeep
  8. matkasaapad
  9. kampsun
  10. sall
  11. kindad
  12. alussärgid
  13. aluspüksid
  14. sokid
  15. säärekaitsed
  16. neopreen sokid
  17. sandaalid
  18. kummijalatsid
  19. hügieenitarbed
  20. käterätik
  21. sääsetõrjevahendid
  22. päikeseprillid
  23. plastikaatkotid
  24. paberrätikud
  25. pisiremonditarbed
  26. esmaabivahendid
  27. kirjutamistarbed
  28. matkapäevik, märkmik
  29. taimede välimääraja
  30. binokkel
  31. toidukeetmis- ja sööginõud
  32. joogid (kohv, tee)
  33. joogitops
  34. küpsised
  35. toiduained sooja toidu valmistamiseks
  36. kuivtoiduained
  37. leib, sai
  38. või, margariin

Mida matkamine arendab

Matkamine arendab kõiki lihaseid ühtlaselt, toetab rühti, tugevdab seljalihaseid. Suureneb lihaste vastupidavus ja sitkus kuna lihased õpivad salvestama energiavarusid.
Matkajatel väheneb risk kasvajatele, südamehaigustele, infarktile ning suhkruhaigusele. Nad elavad kauem hea vaimse ja füüsilise tervisega. Matkamine tagab hea tuju

Millised on sagedasemad vigastused ja ohud matkates?

  1. Mägimatkal võib haigestuda, sageli võib matkajal esineda kopsupõletik, mistõttu soovitatakse mägedesse kaasa võtta mõni meedikust mägimatkaja.
  2. Mägimatkadel ei tohiks osaleda inimesed, kes põevad südamehaigusi või mõnda muud kroonilist haigust.
  3. Mägimatkadel on kõige ohtlikum asjatu riskimine ning hulljulgus, mis võib kaasa tuua suuri ja väikseid vigastusi – alates jala väänamisest kuni kaelaluu murruni.
  4. Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida.
  5. Sagedasemad vigastused on seotud tallaaluse fastsia e. sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja – kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse võivenitusega.
Advertisements

Nädala eesmärk on pakkuda vahvat matkakogemust kõikidele eestlastele. Meie teeme kaaskorraldajatega kava ja sina vali üritus, registreeru ning osale. Tunneta looduse vaimu. Tiit – matkanädala korraldaja